Up against the floor

Ma olen viimasel ajal kuidagi väga närviline ja üldse ma olen mõne inimese peale suht pissed. Mulle ei meeldi kui mulle mingeid jurasid tekitatakse ja siis mina pean pärast igast jura eest pähe saama. Vanematega on ka suhtlemine keeruline. Kui ma olen väsinud ja mulle mingi teemaga näkku hüpatakse, siis reageerin ka tugevamalt ja halvemini. Pff... Õppigu siis rahulikult suhtlema ja asju arutama, mitte lihtsalt huupi igale poole kisades tulistama. -.-

Plaan on lõpuks pikaajaline idee teoks teha ja oma koht muretseda. Uurisin täna kv hindu ka ja väga üle mõistuse polegi, vaja veel korterikaaslane leida või kellelegi teisele kaaslaseks asuda. Peab uurima ja puurima tuttavatelt. Kui kellelgi tutvuste kaudu soodsa hinnaga 1-toalist on pakkuda siis oleks ka muidugi käpp. Tegelikult on lihtsalt kopa ette visanud, et privaatsus puudub, sõpradega midagi lõbusat teha oleks mõeldamatu ja üldse on tugevalt mõista antud, et see pole nagu minu kodu vaid nende kodu, kus mina ka elan. Ära väsitab selline elu lõpuks.

Veits teises toonis rääkides, siis pääsesin nt sõjaväest ära, kuu lõpus on RUTS Fest, käisime Viljandis mängimas, ilmad on päikselised (enamasti) ja üldiselt on lõbus olnud. Ainult sõbrad on ära kadunud, Einit ja Jerli sai jälle näha vahepeal, see oli fun. :) Aga ausalt öeldes, sõpru on vähem ja selliseid erilisi inimesi on vähem. Siimo on wifelife'i peal, Merkal on miski uus seltskond ja üldse satun inimestega harva kokku. Kaspar ja Stennu on jäänud õnneks ning vahepeal olen Helena jt ka käinud chillimas.

Põmmselt teen nüüd nii, et varsti on kõik äge ja kõik on mul elus paika loksunud.

NP:Robots In Disguise - The Sex Has Made Me Stupid